Alati kui meie pere sammud toidupoodi seab, teen mina ostunimekirja ja tihti küsin abikaasalt, et mis me süüa teeme? Tema lemmikvastus on hakklihakaste aga kuna mulle see lemmik pole, siis mõtlen tihti ikka ise söögi välja ja eelmistan kanaliha. Eile aga mees vastas, et tema ei taha enam kanaliha, tahab hoopis sealiha. Algul mõtlesin liha lihtsalt praadida, aga järgmisel hetkel tundus see juba igav. Siis hakkasingi netist otsima nähtud ahjukartulite retsepti ja otsustasin liha ikka hautada ka ja mõnusa kastme sellele peale teha. Tuli üle ootuste hea toit vahekduseks.
Sealiha ja kastme jaoks:
500 g kondita seaprae lõikusid
1 porgand
1 sibul
sool, pipar, liha üldmaitseaine
1 sl tärklist
Liha panna kuumale pannile ja praadida pruuniks. Maitsestada soola ja pipraga. Lisada tükeldatud sibul ja seibideks lõigatud porgand ja praadida neid koos lihaga paar minutit. Lisada panni nii palju vett, et liha on enam vähem kaetud ja hautada liha kaanega kaetud pannis, kuni liha on pehme, selleks kulub umbes 1 tund. Vajadusel lisasin veel vett ja maitsestasin kastme soola, pipra ja lihaüldmaitseainega. Kastme paksendamiseks segasin tärklise väikese koguse külma veega ja valasin pannile.
Ahjukartuli retsept oli silma jäänud Mari-Liisi blogist.
1 kg kartuleid
veidi soola
2 sl mannat
1 dl toiduõli
Juhend siis Mari-Liisi järgi :koori kartulid ja lõika kolmeks. Siinkohal tegin nii kui juhised ette nägid: võtsin kartuli lõikelauale ja lõikasin ta kolmeks nii: äärmised tükid kerge kaldega, et keskmine tükk moodustaks kolmnurga. Ma tõesti ei oska seda paremini selgitada:) Lase kergelt soolaga maitsestatud vesi keema ja keeda selles kartuleid 10 minutit. Kurna vesi. Lase kartulitest natuke aega niiskust välja aurustada. Sega kartulid mannaga. Seejärel pane potile kaas peale ja raputa kartuleid nii, et välisäär läheks veidi "karvaseks"- nii moodustub ahjus krõbedam koorik. Vala õli ahjuvormi põhja ja kuumuta see 225-kraadises ahjus särisev-kuumaks. Pane kartulid vormi õli sisse ja küpseta umbes pool tundi (küpsetamise keskel keera kartuleid 1 kord) , kuni nad on kuldsed ja krõbedad.
Mul üks väike kisakõri nõudis väga valjuhäälselt süüa ja kuna me ei tahtnud ta isu rikkuda, et talle misagi muud süüa annan, ei saanud kartuleid nii kaua ahjus hoida kui oleks tahtnud. Järgmine kord proovin täpselt juhendi järgi teha.
No comments:
Post a Comment