Itaalia lipu värvides ehk Pizza Margherita

Itaalia toitude fänn olen ma itaalias käimisest saadik. Kaasa arvatud selle pizza fänn. Muidugi mu mees ütles esimest korda selle nimelist pizzat süües, et see on soe juustusai. Aga tema ei saanud seda otse itaaliast, vaid Peetri Pizzast, mis pole üldse võrdväärne originaaliga.

Nüüd kui mu kätte on sattunud raamat Itaalia kulinaarsed luureretked, kus oli Pizza Margherita retsept soovitustega sees. Nii nädal aega mõtlesin, et võiks seda siis küpsetada, kuni täna siis selleni ka jõudsin.

Taigna jaoks(saab kogusest saab 4 suure praetaldriku suurust pizzapõhja):

600 g nisujahu , tüüp 405 või 1050
umbes 400 ml vett

30 g värsket küpsetuspärmi või 2 tl kuiva pärmi

1 näpuotsatäis suhkrut

1 tl triiki soola

3 supilusikat oliiviõli

Katte jaoks:

600 g värskeid või 400 g kooritud terveid konservtomateid (ilma mahlata)

soola, pipart

3 sl oliiviõli

250 g mozzarellat viilude või kuubikutena

3 sl riivitud parmesani juustu

16 basiilikulehte

Segasin kõik taigna komponendid köögikombainis kokku. Jagasin taigna neljaks, tegin neist pallid ja panin kõik eraldi kaussidesse kerkima. Kui ca tund möödas oli, võtsin esimese palli kausist välja. Mina teen seda õrnalt kraabin taigna kausi küljest lahti tööpinnale, siis voldin taigna selle osa, mis oli kausi küljes kinni ja on selline kleepuv nagu kirjapaberi kolmeks ja siis veel otsadest kokku. nii jääb õhk taigna sisse. Veeretan käes ilusa palli sellest ja rullisin küpsetuspaberile laiali. Samuti toimisin ka ülejäänutega.

Raamat ütles edasi nii: Taignapõhi peab olema keskelt umbes 3- 4 mm paksune ja ääres peab olema paks serv. Mul nägi see väja nii:

Katte jaoks kasutasin mina kooritud terveid konservtomateid, mis olid viiludseks lõigatud. Katsin nendega taigna. mitte ühtlaselt ja täielikult. Lisasin natuke soola ja pipart ja piserasin peale oliiviõli. Edasi panin selle 220 kraadisesse ahju ja küpsetasin 10 minutit, kuni taigna servad olid natuke pruunikad. võtsin pizza korraks ahjust välja, lisasin mozzarella juustu ja riivitud parmesani juustu ja veel viieks minutiks ahju. Välja võttes raputada peale basiilikulehti ja mõned tilgad oliiviõli ja serveerida kohe.

Juustu kohta ol öeldud raamatus veel üks tähtis lause. Kõige mahlasem juust pizzade jaoks on mozzarella. Parmesaniga lisatakse vürtsikust. See ei tohi mingil juhul kõbema minna, muidu muutub maitse kibedaks.