Lemmik oli sellepärast, et ma tegin minimaalselt süüa kui kooli ajal ühikas elasin ja hiljem kui üksi elasin. Teha oskasin aint hakklihakastest, makarone hakklihaga ja vb midagi veel. Lapsepõlvekodus ei pidanud ma kunagi süüa tegema. Kuid kord kui ma juba suur olin ja ema ennast kodus ei olnud ning palus teha kapsahautist, siis seda ma teha ei osanud ja tegin hakkliha makaronidega. Lisaks mu enda kodus olid veel vähem kui aasta tagasi ainult kolm maitseainet: sool, suhkur ja must pipar. Erinevatest vürtidest olin küll kuulnud aga mul oli suht ükskõik, ma ju niikuinii ei osanud nendega midagi teha. Isegi mehele sain nii, et ei pidanud süüa tegema, ju siis suudlesin hästi :D. Kokkamist alustasin ma kookidega. Esimese koogi tegin oma poja kolmekuuseks saamise puhul. Ja nii iga kuu küpsetasin vähemalt ühe koogi. Retsepte otsisin eelkõige toidutarest. Valisin selle, mida oli kõige rohkem positiivselt teiste kasutajate poolt kommenteeritud. Mida aeg edasi seda rohkem vidinaid on kööki vaja- maitseaineid, nõuseid, erinevaid kuivaineid, köögitehnikat. Esimene köögimasin mu kööki sai blender. Selle kinkisid mulle ämm ja äi ning seda kasutasin eelkõige beebitoitude püreestamiseks. See oli ka saavutus, et enamus beebi püreesid tegin ise. Mida rohkem erinevaid retsepte katsetasin, tuli ette erinevaid töötlemise vajadusi nt vahustamine püreestamine suuremas koguses kui beebitoit jne. nüüd eelmne nädal hakkasin netis kolama ja endale korralikku miksrit otsima. Lõpuks jõudsin köögikombainini. Tutvustasin mehele ka uut oodatavad köögi lemmikelukat. Mees käskis nädal aeda mõelda, et kui nädala pärast ka tahad, siis võin osta. Tahtsin se nädal ikka :D Ja mu uus massssin on selline :
Nüüd on äge see, et paned masina tööle ja sõrmed ei väsi ära nupu all hoidmisest, samal ajal saab juba muid asju teha.
No comments:
Post a Comment